Milline peaks olema järgmine SUUR ASI e-Eesti arengus?

Katrin / 27. september 2012 / Kommentaarid 4

Tiigrihüpe, andmevahetuskiht X-tee ja ID-kaart on olnud targad teadlikud valikud, mis on arendanud infoühiskonna arengut kodus ning viinud e-Eesti maailmakaardile. Ootame siia teie arvamusi, milline võiks olla järgmine projekt, samm või tegevus, mis viiks infoühiskonna arengu Eestis uuele tasemele?

Kommentaarid: 4

  • Tiia Võttin 03. okt

    Hetkel tuleb tegeleda olemas olevate projektidega. Tiigrist on saanud juba Progetiiger ja see on juba suur hüpe. Probleem on suhtlemisega vallaga. Allkirjastada saab aga pole dokumenti, mida arvutis täita. Sellest tulenevalt ka küsimus. Kuna me jõuame sinnamaale kui valdade blanketid on eesti.ee-s? Kodulehel olevad blanketid on pdf formaadis ehk siis prindi ja kirjuta. Tavainimene ei oska kasutada online teenuseid, kus pdf faili saaks täita. Täidetavaid pdf-e ei ole vist mõistlik nõuda, sest see vajaks eraldi programmi.
  • GT 26. okt

    Meil on vaja päris avaandmeid. Tasuta, masinloetavaid ja kõigile ilma eraldi lepinguteta kättesaadavaid. Neid on vaja massiliselt kõigil riigi tasanditel. Praegune poliitika ses osas ei kõlba kuskile.

    Osalusveebi asemele on vaja teadlikult arendatavat (seda mitte vaid tarkvara mõttes) ja mingisuguse natukegi adekvaatse seadusliku jõuga e-demokraatia vahendit, sh KOV tasandi jaoks. Muidu jääb kogu e-demokraatia jutt ainult poosetamiseks ja me hakkame nägema enda ümber veelgi ACTA-protestidele sarnaseid asju, mis raiskavad head energiat valesse kohta.
  • Tõnu Otsason 14. dets

    Pean e-kaasamist tähtsaks teemaks. Takistuseks e-kaasamisel on kasin kodanike võimekus sisukalt kaasa rääkida sotsiaalmeedias ja dialoogi pidada võrgustikes, eeskätt arengu ja e-hariduse valdkonnas. Koostöövõimet lisava kodanikuhariduse ja dialoogi tekkeks vajame riigi panuse laiendamist infokeskuste võrgu tegevusse. Digitaalse kirjaooskuse laiema levita pole lootust jõuda viljaka teaberikka tööni
  • Tarmo Palm 18. okt

    Küsin, mis on saanud RISO koostöövõime dokumentidest? Neist on viimased versioonid aastast 2011. Sääl on räägitud avatud lähtekoodiga tarkvara rehabiliteerimisest, avatud dokumendiformaatidest ja võrdväärsuse korral vaba tarkvara eelistamisest omanduslikule. Samas võib leida Riigihangete e-keskkonnast hulgaliselt Microsofti kontoripaketile MS Office tehtud litsentsihankeid. Kui RIA toetab LibreOffice kontoritarkvara eestindamist-arendamist, siis miks on RIA kodulehel ikka üleval .doc formaadis failid? Ja miks KÕIK riigiasutused (saan aru, et siiani valdavalt LibreOffice kasutamisega silma paistnud keskkonnaministeeriumi haldusala on sooritamas üle 300000 € hanget MS Office litsentsidele) kasutavad kontorirakendusena ühe suure tarkvaratootja eelmainitud toodet?
    Lõpuks siis soovitus ka: vaba lähtekoodiga tarkvara (operatsioonisüsteemid, kontorirakendused jm.) peaks aktiivsemalt kasutama ka riigiasutused. Ehk siis arvutiviirustevaba vabariik.

Lisa kommentaar

Email again:

Edicy. Tee ise koduleht!