Indrek Treufeldt
on Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik. Lõpetanud
Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikainseneri diplomiga ning Tartu Ülikooli
teadusmagistri kraadiga ajakirjanduse alal. Töötanud Eesti Raadios
uudistetoimetajana, Maailmapanga konsultandina ning president Lennart Meri
pressinõunikuna. 2011/2012 hooajal teeb Eesti Televisioonis intervjuusaadet
"Kahekõne". Samuti on ka õppejõud Balti Filmi- ja Meediakoolis
(BFM).
Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise
omandas 1998. aastal Tartu ülikoolis õigusteaduse bakalaureuse- ja 2001. aastal magistrikraadi. Selleks ajaks olid välja kujunenud tema peamised uurimishuvid – konstitutsionalism, parlamentarism, Eesti põhiseaduse areng ning õiguse retseptsiooni piirid. Pärast doktoriõpinguid Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis kaitses ta 2007. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö ning valiti 2009. aastal Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professoriks. Valimine Tartu Ülikooli riigiõiguse professoriks 2011. aastal andis Ülle Madisele võimaluse keskenduda kitsamalt põhiseadusõiguse uurimisele ja õpetamisele ning selle valdkonna rahvusvahelisele koostööle. Ülle Madise on Euroopa Nõukogu GRECO rahvusvaheline ekspert erakondade rahastamise ja parlamendiliikmete korruptsiooni vältimise küsimustes ning OSCE ekspert elektroonilise hääletamise alal. Teadus- ja õppetöö kõrval on professor Madise töötanud Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja, Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ja Vabariigi Valimiskomisjoni liikmena. Alates 2009. aastast on professor Madise Vabariigi Presidendi õigusnõunik.
Daniel Vaarik
on suhtekorraldaja, blogi Memokraat asutaja ning poliitikauuringute keskuse Praxis nõukogu esimees. Tema eraldi huvialaks on tehnoloogiline kultuur ning see, kuidas tehnika muudab inimsuhteid. Läbi selle prisma vaatleb ta ka infoedastust ja kaasamist moodsas ühiskonnas.
Deniss Boroditš
on alates 2011.a Riigikogu XII koosseisu liige ning põhiseaduskomisjoni aseesimees. Varem on ta töötanud Tallinna Linnavalitsuses (abilinnapea 2007-2011) ning erasfääris erinevatel ametikohtadel. Deniss Boroditš on lõpetanud Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis õigusteaduse erialal.
Hille Hinsberg
on poliitikauuringute keskuses Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna ekspert. Eelnevalt avalikus sektoris (Riigikantseleis) töötades korraldas ta riigi ja kodanikuühenduste vahelisi suhteid ja tegeles kaasamise edendamisega. Hille arendas e-demokraatia praktikaid ja osalusveebi kui valitsuse e-kaasamise kanalit. Hille praegune töö on suunatud avatud ja läbipaistva valitsemise ja võimeka kodanikuühiskonna arendamisele. Infoühiskonna vahendid on platvorm, kuidas valitsemise avatust ja kvaliteeti saavutada. Hille on üks meieraha.eu algatajatest, mis näitab Eesti riigieelarvet kodanikule arusaadaval viisil. Samuti on ta eestvedaja kodanikuühenduste ja mõttekodade võrgustikus, kes hoiab valitsemise argipäeval silma peal veebikeskkonnas valvurid.ee. Hille on Eesti Open Data kogukonna aktiivne liige ning Avatud Valitsemise Partnerluse kodanikuühiskonna ümarlaua liige.
Jaagup Irve
on mittetulundusühingu Eesti Interneti Kogukond juhatuse liige. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Informaatika magistriõppe ning töötab samas ülikoolis arvutiteaduse instituudis, õpetades programmeerimisaineid ning arvutigraafikat. Viimase kahe aasta jooksul on ta koolitunud aktiivseks kodanikuks: domeenireformi prioriteetide üle hämmeldumise järgselt on ta mugavustsoonist väljudes end mitmel korral avalikult esinemas leidnud ning näinud kõrvalt, kuidas tekib meeleavaldus, mida ei koordineeri parteikontor, vaid mis organiseerib end "kuidagi ise", internetis.
Madle Lippus
on üks Tallinnas tegutseva piirkonnaühenduse, Uue Maailma Seltsi eestvedajatest. Tema veetud on mitmed seltsi olulisematest tegemistest, muuhulgas iga-aastased Tänavafestivalid, raamat Uue Maailma lood etc. Samuti on ta on üks neist, kelle kogemusest sai alguse kogukondadele mõeldud vaba tarkvara Community Tools välja töötamine. Alates 2011. aasta oktoobrist on Madle ametis Vabariigi Presidendi vabakonnanõunikuna.
on vabaühenduste liidu EMSL juhataja, kus töötab koos teistega selle
nimel, et Eesti inimesed tahaksid, saaksid ja oskaksid olla head,
aktiivsed ja arukad kodanikud. Lisaks vabaühenduste tegevuskeskkonda
puudutavatele küsimustele on EMSL viimastel aastatel tegelenud muuhulgas
ka näiteks hea valimistava ja nö. DASA-de teemaga. Ülikoolis on Urmo
õppinud ajakirjandust ja politoloogiat ning neil erialadel enne
EMSL-isse tulemist ka töötanud.
Aivar Rahno
juhatab alates 2003. aastast Riigikantselei istungiosakonda, mille ülesandeks on tagada Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldus. Ta on olnud aastaid seotud valitsuse otsustusprotsesside, sh valitsuse tööd toetavate infosüsteemide arendamisega. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis avalikku haldust ja õigusteadust ning töötanud varem riigisekretäri abi ja nõunikuna.
René Lasseron
on sotsiaalne ettevõtja, kes tegeleb kogukondadele suunatud vaba tarkvara Community Tools arendamisega. Tarkvara on välja kasvanud Tallinnas tegutseva Uue Maailma Seltsi kogemusest, kus elanikud on võtnud eesmärgiks parema kodukandi kujundamise. Lisaks tööle kogukondadega, on René seotud populaarse veebi sisuhaldustarkvara Saurus CMS loomisega, samuti TEDxTallinn konverentside korraldamisega. Ülikoolis on ta õppinud infotehnoloogiat, juhtimist ja Jaapani ärikultuuri.
Henri Laupmaa
on sotsiaalne ettevõtja, ta on üks Community Toolsi kogukondadele suunatud tarkvaraarenduse algatajaid, arendanud foto ja videopankade haldussüsteemi Fotomill ning korraldab konverentse maailma tuleviku teemadel.
Ta on Eestimaa Looduse Fondi nõukogus ja EV Presidendi mõttekojas. Ülikoolis õppis graafilist disaini ja majandusjuhtimist.
Mart Laanpere
on Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi teadur ja Haridustehnoloogia keskuse
juhataja. Ta on töötanud matemaatikaõpetajana ja koolidirektorina, lõpetanud haridustehnoloogia magistriõppe Hollandis Twente Ülikoolis ja hetkel lõpetamas doktoriõpinguid Tallinna Ülikoolis kasvatusteaduste alal. Tema uurimisvaldkondadeks on
veebipõhiste õpikeskkondade disain, pädevushaldus e-portfoolio abil, digitaalsete pädevuste hindamine ja informaatika õpetamise reform üldhariduses. Ta on koostöös E-riigi Akadeemiaga vahendanud Eesti Tiigrihüppe kogemusi Gruusias, Moldovas ja
Palestiinas.
Nele Leosk
on e-Riigi Akadeemias (eGA) IKT hariduses programmi juht ning on vedanud Eesti Tiigrihüppe kogemuse vahendamist Makedooniasse, Palestiinasse, Moldovasse jne. On nõustanud mitmeid riike e-valitsemise ja e-kaasamise teemadel, on Lääne-Balkanimaade regionaalse e-valitsemise programmi töögrupi liige ning avatud valitsemise projekti juht. 2011. aastal oli Eestisse üle 60 riigi esindaja toonud e-valitsemise konverentsi ICEGOV programmijuht. On igakuise e-demokraatia uudiskirja toimetaja. Septembris teeb aktiivses eGA-elus pausi ning alustab doktoriõpingutega Euroopa Ülikooli Instituudis politoloogia teaduskonnas.
Aarne Seppel
on riigiportaali eesti.ee sisujuht. Enne riigiportaali töötas ta enam kui kümme aastat ajalehes Postimees päevatoimetaja ja tegevtoimetajana. Riigiportaalis seisab ta selle eest, et seal olev info oleks korrektne ja mõistetav ning riigiportaalis teenused kasutajatele mugavad ja lihtsad. 2011. aasta lõpus jõudis avalikkuse ette kasutajakeskselt uuendatud uus versioon riigiportaalist. Tänaseks on riigiportaali arenduste fookuses riigi teavitusteenused kodanikele ning jätkuvalt kõik vajalikud e-teenused ning usaldusväärne info.
Aare Kasemets
on Sisekaitseakadeemia parema õigusloome ja sisejulgeoleku uurimisrühma juht. Õppinud EPAs agronoomiat ja maasotsioloogiat, TÜs ajakirjandust (BA 1995) ja õigussotsioloogiat (MA 2001). Töökogemus Riigikogu majanduskomisjoni nõuniku ja MSI-osakonna juhatajana, Keskkonnaministeeriumi nõunikuna ja TÜ Euroopa Kolledži programmijuhina. Osalenud EKAKi (2002) ja Kaasamise hea tava (2005) koostamises ja õigusaktide mõjude hindamise alases riigiametnike koolitamises. Projekti Kodanikeühiskonna Portree kypo.ee juht 2009-12. Ühendused Eesti Sotsioloogide Liit, Eesti Rooma Klubi, Kodukant, ÜS Liivika, International Political Science Association jt.
Margus Dsiss
on Kodanikeühikskonna portree ehk KYPO kypo.ee algatusrühma liige ja IT-lahenduse autor. Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusküberneetika eriala (1994). Magistrikraad sotsioloogias Tartu Ülikoolist (2006). Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivi asutajaliige (1994), töötanud peamiselt erasektoris nii panganduse, turunduse kui IT alal, sh Hansapank IT ja analüüsivaldkond, Peugeot Eesti/Läti arendusjuht ja E-Tools OÜ autoäri tarkvara arendus. Huvipakkuvad on mitmesugused nutikad lahendused, mis muudavad inimeste elu kergemaks ning võimalusterohkemaks.
Ülle Lepp
on Kodanikeühikskonna portree ehk KYPO kypo.ee algatusrühma liige ja andmestikuga täitja. Lõpetanud TÜ majandusteaduskonna majandusküberneetika eriala, praegu TTÜ avaliku halduse doktorant. Töötanud Sotsiaal- ja Turuuuringute firmas Saar Poll sotsioloogina, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonis infonõunikuna, Rahvusraamatukogus väljaande Summaria Socialia ühe koostajana. Osalenud TPÜs sotsiaalteaduskonna projektijuhina lisaeriala “Juhtimine mittetulundussektoris” väljatöötamisel (1999- 2001) ja olnud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS projekti “Eesti mittetulundussektori kohta käiva statistika kogumise ja analüüsi korrastamine” juht (2002-2003). Osalenud EKAK ja Kodanikeühenduste eetikakoodeksi väljatöötamisel. Ühendused: Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond, International Society for Third Sector Research (ISTR).
Uuno Vallner
on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna IT arhitektuuri talituse juhataja, kes vastutab riigi infosüsteemide koosvõime eest. Tema üheks meelisteemaks on avatud riik, avatud standardid, avatud spetsifikatsioonid, avatud koordineerimine, avatud andmed. Uuno lõi 1995/1996 aastal Riigikantseleis lahenduse, mille tulemusena Eesti õigusaktid olid avatud formaadis SGML kujul võrdselt taaskasutavad ESTLEX, IBS andmebaasile ja Riigi Teataja baasile. See oli nähtavasti esimene kord, kus avaliku sektori andmekogu avati taaskasutuseks.
Regina Viljasaar
on olnud Linnalabori liige 2006. aastast. Nii on ta olnud osaline MTÜ kujunemises aktivistide rühmitusest, mille tegevus oli tihti värvikas reaktsioon mõnele akuutsele probleemile, kompetentsuskeskuseks, mis tõstatab ise küsimusi ning pakub ka suuniseid ühiskondlike protsesside kujunemiseks. Regina peamised tegevusalad on kaasav planeerimine ja sellega lähedalt seotud kodanikuharidus – s.t linlaste teadlikkus sellest, kuidas keskkond meie umber kujuneb ning kuidas ja kui palju selles ise osaleda.
Ivar Tallo
on avaliku teenistuse eetikakoodeksi autor ja üks põhilisi avaliku teabe seaduse väljatöötajaid. Ta lõpetas Tallinna 32. Keskkooli, seejärel õppis Leningradi ülikoolis filosoofiat ja loogikat ning McGilli ülikoolis politoloogiat.Aastatel 1993–1994 oli ta president Lennart Meri välisnõunik, 1996–1999 töötas Tartu Ülikooli euroteaduskonnas ja alates 1999. aastast avaliku halduse õppetoolis. Aastal 1999 valiti Ivar Tallo Mõõdukate nimekirjas Riigikokku, kus oli põhiseaduskomisjoni liige. Alates 1999. aastast oli ta ka Euroopa Nõukogu Parlamentaalse Assamblee liige. Ta oli 2002. aastal üks E-Riigi Akadeemia asutajaid, on selle juhatuse liige. Ta on nõustanud paljude riikide valitsusi e-valitsemise ja korruptsioonivastase võitluse teemal.
Kristina Reinsalu
on aastast 2007 e-Riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmi juht. Omab doktorikraadi meedia ja kommunikatsiooni alal. Tema juhtimisel või osalusel on e-Riigi Akadeemias viimastel aastatel läbi viidud mitmeid Eesti e-demokraatia edendamisele suunatud või selle arengut analüüsivaid projekte (2011 a. RK valimisteks valminud Valijakompass, online-kampaania analüüs). Kristina on ka üks äsjavalminud ja konverentsil esitlusele tuleva Eesti valitsusasutuste e-kaasamise analüüsi autoritest.
Liia Hänni
on e-Riigi Akadeemia e-demokraatia programmi juht alates aastast 2005. Arvestades varasemat kogemust riigi põhiseadusliku korra rajamisel on ta seadnud eesmärgiks IKT igakülgsele rakendamisele kodanike ja avaliku võimu koostööks riigielu korraldamisel. Rahvusvahelisel tasandil on Liia aktiivselt tegutsenud Eesti e-riigi kogemuste levitamisega. Tema eestvedamisel on saanud teoks Eesti liitumine rahvusvahelise Avatud Valitsemise Partnerluse initsiatiiviga.
Marju Lauristin
on sotsiaalteadlane, õppejõud ja poliitik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja sotsioloogia erialal ja saanud kandidaatkraadi Moskva Riiklikust Ülikoolist. Aastatel 1992-1994 oli ta sotsiaalminister. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Marju on Eesti ühiskonda ja maailma lahti mõtestanud aastakümneid.
Justiitsminister Kristen Michal
on seadnud prioriteediks muuta viisi, kuidas Eestis seadusi tehakse. Hea õigusloome põhimõtete järgi peab seaduse väljatöötamisele eelnema põhjalik analüüs nii seaduse vajalikkuse kui ka mõjude kohta ning seaduse loomisse tuleb kaasata võimalikult palju huvirühmi. Vaid sel moel saavad sündida kvaliteetsed ja arusaadavad seadused. Avatud valitsemise seisukohalt on sümboolne, et justiitsministeeriumi 2011. aasta väljapaistvaimaks saavutuseks valiti just neid põhimõtteid juurutava „Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018“ ettevalmistamine.
Eva-Maria Liimets
on alates 2009 aastast Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor. Büroo ülesandeks on välispoliitiliste huvide kaitsmine rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO, IÕN jt ning riikidevahelistes initsiatiivides, mille fookuses on inimõiguste kaitsmine ja demokraatia edendamine. Ta on osalenud vabaühendustega koostöös valminud tegevuskavade koostamisel, nagu Avatud Valitsemise ja ÜRO resolutsiooni 1325 Naised, Rahu ja Julgeolek tegevuskava ning ka jaganud seda Eesti kogemust rahvusvahelistel foorumitel. 2006 – 2009 aastani oli Eva-Maria Liimets Suursaatkonna Washingtonis asejuht. Välisministeeriumis töötab ta aastast 1997. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli avaliku halduse erialal, omab rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraadi EBSist ning on täiendanud teadmisi Saksa diplomaatide koolis ja Genfi julgeolekupoliitika instituudis.
Mall Hellam
on olnud Avatud Eesti Fondi juhataja alates selle asutamisest 1990. aastal. Õppinud eesti filoloogiat Tartu Ülikoolis, lõpetanud Budapesti Eötvös Lórandi Ülikooli ungari filoloogia ja soome-ugri võrdleva keeleteaduse erialal ning Eesti Diplomaatide Kooli.
Praegu osaleb TÜ Euroopa Kolledži Euroopa õpingute magistrikursusel. Mall Hellam on Euroopa Fondide Keskuse (EFC) ja Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse (ECAS) nõukogu liige ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) nõunik. Ta on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) asutajaliige, Eesti Ungari Seltsi asutajaliige ja juhatuse esimees; alates 1994. aastast Ungari Vabariigi aukonsul Eestis.
AEF on viimastel aastatel võtnud järjest süveneva kursi avatud valitsemise programmile. Eelmiste valimiste eel toetas AEF Valijakompassi loomist ja noorte varivalimisi, möödunud aasta sügisest on AEFi algatusel koos käinud Avatud Valitsemise Partnerluse ümarlaud ning fondi toetusel sündis koostöös Poliitikauuringute Keskusega Praxis ja Eesti Rahvusringhäälinguga veebikeskkond Valitsemise valvurid.
Keit Kasemets
töötab alates 2006. aastat Riigikantselei strateegiadirektorina. Strateegiabüroo rolliks on muuhulgas valitsuse tegevusprogrammi koostamine, selle elluviimise koordineerimine ja valitsuse eesmärkide saavutamise tagamine. Strateegiabüroo on olnud veduriks Eesti riigivalitsemise väljakutsete analüüsimisel (OECD Eesti riigivalitsemise raporti koostamine) ja reformiplaanide koostamisel. Avatud valitsemine on valitsuse tegevusprogammis olulisel kohal. Valitsuse otsustusprotsesside arendamine on üheks keskseks teemaks riigivalitsemise arendamise kavas. Strateegiabüroo koordineerimisel koostati seetõttu ka Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemiseks.
Marika Priske
Sündinud Pärnus. Lõpetanud 1990. aastal Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal. Töötanud Pärnu Linnavalitsuses ja panganduse valdkonnas: Hoiupangas, Hansapangas ja Krediidipangas. Aastatel 2000 – 2002 Majandusministeeriumi kantsler ja alates novembrist 2002 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler. Hobideks on tervisesport, kirjandus, loodus ja iluaiandus.
Margus Sarapuu
on alates 2007. aastast Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi kantsler, sh nimetatud 2012 aastast ametisse teiseks ametiajaks. Varem on ta töötanud Riigikohtu direktori ja justiitsministeeriumi kohtute valdkonna asekantslerina. Margus Sarapuul on Tartu Ülikoolist magistrikraad avaliku halduse erialal ning Kesk-Euroopa Ülikoolist LLM võrdleva riigiõiguse alal.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler:
Kodanikuühiskonna arengu eest vastutava ministrina olen viimastel aastatel imestuse ja rõõmuga jälginud vabakonna järjest jõulisema positsiooni ja kandepinna kujunemist. See õhinapõhine ühiskonnaelus osalemine on mulle südamelähedane. Vabakonna ja kodanikualgatuse tiivustamiseks oleme ka regionaalministri valitsemisalas panustanud – käivitanud KÜSKi, aga loonud näiteks ka erinevaid IT lahendusi kodanike paremaks kaasamiseks omavalitsuste töösse. Oleme püüdnud ka ise olla eeskujuks ning juurutada kaasamist selle kõige paremas ja sisulisemas tähenduses – olgu selleks siis kodanikuühiskonna arengukava või üleriigilise planeeringu koostamine. Avatus ja osalemine on need märksõnad, mis aitavad meie valitsemist ja kogu ühiskonda paremaks teha.